Söö, palveta ja koo

See on meie versioon raamatust "Söö, palveta, armasta", mille tutvustuses on öeldud, et "See raamat on ühtaegu füüsiline teekond, vaimne otsimisretk ja reisimälestus". Ka kangakudumine on fyysiline töö, kas just vaimne, aga omamoodi otsimisretk on ta kindlasti ja praktikaaeg Oulus on kokkuvöttes omamoodi reisimälestus.




Pealkiri "Söö, palveta ja armasta" on meie muganduses "Söö, palveta ja koo", sellest ka tänase postituse pealkiri. Sööme me ju iga päev ja otsime uusi maitseid, kangast kududes palvetame pidevalt, et servad sirged tuleksid ja lõimed katki ei läheks jne, ning kudumist me lihtsalt armastame. Muu maailm omab meie jaoks hetkel teisest tähendust.




Eile tuli jutuks, et oleme suht kiiresti kudumisega edasi jõudnud ja siis hakkasime üksteise võidu rääkima, kuidas meile meeldib kududa ja miks. Enamusel on eeskujuks mälestus vanaemast, kes kudus nagu kulda ja eks nüüd koomegi me neid endisi ja uusi mälestusi oma töödesse otsides ja leides seeläbi ka ennast.




On reede ja plaan veeta nädalavahetus kultuurselt (ja ainult natuke kududes).